Investorid kõhklevad Putini erastamisplaanides

Ühed kahtlevad, kas selline müük ikka teoks saab. Teised küsivad, et kui müüki lähevad osalused Venemaale strateegiliselt tähtsates ettevõtetes, siis milline saab olema riigi sekkumine taoliste firmade juhtimisse.

„Usun siis, kui näen,“ ütles Londonis asuva Union Bancaire Privee varahaldur Pavel Laberko agentuurile Bloomberg. „Valitsus on erastamisest rääkinud aastaid, kuid alati on leitud põhjus, miks seda mitte teha. Pean väga tõenäoliseks, et see ei juhtu.“

Nafta hinna langus ja sellest Venemaa riigieelarves haigutav auk sunnib aga Putinit eelarvesse lisavahendeid otsima. Esmaspäeval arutas Putin suurfirmade juhtidega võimalikku erastamist.

Venemaa rahandusministeerium on teatanud, et loodab erastamistest kahe aasta jooksul saada triljon rubla ehk ca 12,5 miljardit dollarit.

„Venemaa oli ja on jätkuvalt välisinvesteeringutele avatud ja Venemaa on huvitatud uute välispartnerite leidmisest,“ ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Esmaspäeval ütles Putin, et potentsiaalsed ostjad saavad olla vaid Venemaal registreeritud ettevõtted. Peskovi sõnul oli see sõnum kodumaisele auditooriumile, et osalema ei oodata maksuparadiisides registreeritud firmasid.

„Kui küsimus on välisinvestoris, siis on see üks asi. Kui tegemist on Venemaa investoriga, siis ei tohi see olla järjekordne offshore-skeem,“ ütles Peskov.

Sanktsioonid seavad tõkke

Viimane suurem riigi osaluse müük Venemaal toimus 2013. a oktoobris, mil valitsus vähendas oma osalust teemandikaevandusfirmas Alrosa. Pärast Krimmi annekteerimist 2014. a kevadel, millele järgnesid lääneriikide sanktsioonid, on erastamistehingud edenenud visalt – sanktsioonid keelustavad ka rea äritehinguid Venemaa suurettevõtetega nagu Rosneft.

„USA ja Euroopa investorid jäävad erastamisest kõrvale, isegi kui aktsiate hinnad on väga atraktiivsed, kuna kardetakse võimalikke uusi sanktsioone,“ ütles Zürichis asuva GL Financiali varahaldur Sergei Vahramejev.

Bostonis asuv globaalsete investeeringute strateeg George Hoguet arvab, et peamine välishuvi erastamiste vastu võib tulla Hiinast või võimalik, et ka Vene oligarhidelt.

„Venemaa esimene erastamisraund tõi kaasa ressursside ebaõnnestunud ümberjagamise ja jõukuse koondumise oligarhide kätte. Nii sõltub palju sellest, kuidas see seekord korraldatakse,“ ütles Hoguet. „Ostjaid võidakse leida Hiina riigi kontrolli all firmade seast, kes vajavad ressursse ja keda need varad sel põhjusel võiksid huvitada.“

Varasemate erastamistega Venemaal on investoritel erinevaid kogemusi. Näiteks kritiseerisid välismaised fondid 2012. a VTB Groupi aktsiate tagasiostu raha kaotanud investoritelt algse IPO hinnaga. Pakkumine kehtis vaid investoritele, kes olid aktsiaid ostnud firma börsile minekul, kuna Putin vajas väikeinvestorite toetushääli.  

Eelarve kriitilises seisus

Venemaa riigieelarve on kriitilises seisus ja arvestades turbulentsi globaalsetel finantsturgudel, ei ole mõtet jääda ootama olukorra paranemist, ütles teisipäeval Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev. Venemaa riigieelarve defitsiit, mis on niigi viie aasta kõrgeimal tasemel, ähvardab kerkida 6%-le SKPst.

Ministeerium teatas, et valitsus plaanib pikendada riigifirmade nimekirja, mille osalused on plaanis tänavu müüki panna.

Rahvusvahelised investorid vajavad ilmselt aga täiendavat veenmist.

„Tegemist on ettevõtetega, mis on Venemaa majandusele ja julgeolekule väga tähtsad, mõned on Venemaa jaoks strateegilise tähtsusega. Kas see tähendab siis seda, et Kreml hakkab osalema otsustes, kuidas neid ettevõtteid juhitakse,“ küsis Wells Fargo Advisors rahvusvaheliste investeeringute strateeg Paul Christopher, kes 90ndatel aastatel osales endiste Nõukogude Liidu vabariikide erastamisprogrammides ja välisinvesteeringute kaasamises. „Ma ei ole kindel, kas see välisinvestoritele meeldib.“

Üheülbane majandus

Venemaa majandus on praegu naftast ja toormest suuremas sõltuvuses kui endise Nõukogude Liidu ajal. Parimad väljavaated reformideks on olukorras, kus nafta on 30 dollari tasemel barrelist, ütles Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga direktor Suma Chakrabarti.

„Kui hind on 80-90 dollarit barrelist, ei ole see võimalik. Kõige suuremad väljavaated on praegu,“ ütles ta.

"See on kurb fakt, et Venemaa majandus on praegu võrreldes Nõukogude Liidu aegadega vähem mitmekesine nii majanduslike sektorite kui ka tööstuse paiknemise poolest,“ ütles Chakrabarti.

Kremlisse esmaspäeval kohale kutsutud firmade seas olid naftakompaniid Rosneft ja Bashneft, pankadest VTB, lennufirma Aeroflot, teemantide tootja Alrosa, Venemaa Raudteed, vahendas agentuur Bloomberg. Financial Times lisas siia nimistusse veel ka Venemaa suurima laevandusfirma Sovcomfloti. Kohtumisel ei osalenud Venemaa suurima laenuandja Sberbanki juht German Gref ja pank ei ole erastamisnimekirjas. Kohtumisel polnud ka riigi kontrolli all olevate Transnefti ja Rostelecomi juhte.